prognoosida. Kui näiteks talvel soe ning niiske õhk tungib külmale mandrile, jahtub ta tugevasti ning tekib tihe udu. Analoogiliselt kujunevad võrdlemisi tihedad udud kevadel merel, kui sinna valguvad soojad mandrilised õhumassid. Merel ongi udusid rohkem soojal aastaajal, mandril aga külmal aastaajal. Mere puhul ongi suurem osa ududest advektiivsed. Advektiivne udu oma pika paigalpüsimisega eriti lennu- ja laevaliiklust. 1.4.1.3. Segatüüpi ehk radiatsioonilis-advektiivne udu Võrdlemisi sageli esineb ka segatüüpi ehk nn radiatsioonilis-advektiivseid udusid. Veekogude kohal (jõgedel, järvedel) võivad esineda ka nn auramisudud. Põhjuseks on siin vee auramine soojemalt veepinnalt külmemasse õhku. Õhk veekogu kohal küllastub veeauruga ning üleliigne aur tiheneb uduks. Sellised udud esinevad tavaliselt hilissügisel. Talvel esineb neid külmumata meredel või jäälahvandustel. Haruldaselt intensiivne udu oli näiteks Tartus Emajõe 7
küllastava niiskuse hulga vahel, kusjuures hoovused kohtuvad (Newfoundlandi Labiilne atmosfäär kõrge õhutemperatuur ja rõhk jäävad rannik) Kui õhutemp kiiresti suureneb kõrgusega Pascali katse (Puy de Dome’i mäel 1467 m muutumatuks. radiatsioonilis-advektiivsed - kahe teguri Kui tõusev õhk muutub külmemaks (tuuled 1648. a.: all 28 tolli, ülal 24 2/3 tolli) Relatiivse niiskuse muutmise viisid: koosmõju: toovad külmemat õhku – külm Atmosfääri mass 8,28 x 1018 naela (Pascal), 1) õhu veesisalduse muutmine 1) Soe õhk advektsioon) tegelik mass 11,6 x 1018 naela
annaabi.ee 
