vähe. ● Maailmas on suured tuumakütuse potentsiaalsed varud, kuid praegusaegse tehnoloogiaga kasutatavate varude hulk on piiratud ja ammendub erinevatel hinnangutel 70–200 aastaga. Loviisa tuumaelektrijaam Soomes Kasutatud kirjandus ● http://et.wikipedia.org/wiki/Radioaktiivne_kiirgus ● http://www.nrc.gov/about-nrc/radiation/around-us/uses-radiation.html ● http://upload.wikimedia.org/wikipedia/et/thumb/6/6d/Radiatsioonil%C3%A4bivus.png/300px-Radiatsioonil%C3%A4bivus. png ● http://et.wikipedia.org/wiki/Tuumaelektrijaam ● http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/e/ec/Loviisan_voimalaitos_ilmasta.png/220px- Loviisan_voimalaitos_ilmasta.png ● http://www.photo-dictionary.com/photofiles/list/710/1123x-ray.jpg ● http://i.ytimg.com/vi/F84RbXbqJcw/0.jpg TÄNAME KUULAMAST
puhul aastakümneid. Kui inimene aga juba sünnib vigase geeniga (pärilik vähk), on see aeg poole lühem. Erinev on vähirakkude paljunemiskiirus - mõned vähid arenevad kiiresti, mõned aeglaselt. Enamik vähkkasvajatest tekib siiski elu vältel saadud geenikahjustuste tulemusena. Aineid, mis geene kahjustades vähki tekitavad, nimetatakse kantserogeenideks (vähitekitajateks). Geene kahjustav toime on paljudel keemilistel ühenditel, millega kokku puutume: radiatsioonil, mitmetel mikroorganismidel (Epstein-Barri viirus, B-hepatiidi viirus, inimpapilloomviirus, herpesviirus jt) ning ka hapniku vabadel radikaalidel (hapniku molekulid reaktiivses, ebastabiilses olekus), mida leidub õhus, vees ja toidus ning tekib ka organismis eneses rakulise aktiivsuse kõrvalproduktina. Inimkehal on kaitsesüsteemid nendega toimetulekuks, kuid vahel need ei toimi ja tulemuseks on geeni kahjustus rakus. Kahjustatud geen aga, nagu eespool juttu,
annaabi.ee 
