Anorgaanilised ained · raskmetallid · happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest) · keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses · väetised (eriti nitraadid ja fosfaadid), mis on tekkinud põllumajandustegevusega · muda äravool ehitusplatsidelt, puude ujutamisel jt Raidoaktiivne reostus Radioaktiivne reostus ehk radioaktiivne saastumine on saastumine, mis seisneb radiaktiivsete osakeste sattumises pinnasesse, veekogudesse,atmosfääri või elusorganismidesse. Radioaktiivse reostuse potentsiaalseteks allikateks on õnnetused tuumaelektrijaamades või tuumajäätmete transpordil või ladudes. Lämmastiksaaste Lämmastiksaaste on keskkonnaprobleem, mida põhjustavad lämmastikühendid. Kuigi lämmastik on eluslooduse jaoks oluline toitaine, on selle liiga suur kontsentratsioon kahjulik, tekitades keskkonnaprobleeme, nagu globaalne soojenemine ja happevihmad.
liikumine pidurdub järsult enamasti volframist valmistatud märklaual -anoodil. Osa kiirendatud elektronide kineetilisest energiast muutub röntgenikiirguseks. -kiirgust emiteerivad radioaktiivsed isotoobid. See on ebastabiilsete aatomituumade lagunemisel vabanev üleliigne energia. Maakeral looduslikku röntgenikiirgust ei esine, kuid suur osa looduslikust foonkiirgusest pärineb pinnasekivimites sisalduvate radiaktiivsete elementide lagunemisprotsessidel eralduvast -kiirgusest. Röntgenikiiri võiks käsitleda kahest erinevast vaatepunktist - nii elektromagnetilise lainetusena kui ka energiapartiklite voona. Röntgenikiirgus on elektromagnetiline lainetus, teineteise suhtes risti paiknevad elektri-ja magnetväli liiguvad edasi sarnaselt lainetusele, mis tekib tiigipinnal, kui tiiki visata kivi. Laine liigub valguse kiirusega (c), vaakumis on see 3x1010 cms-1. Laineharjade
annaabi.ee 
