Lähis-Ida, Aafrika ja Ameerika muinaskultuurid
kiiresti).
3.-9. sajand on nn maajade klassikaline periood. Seal t on teada hulgaliselt maajade
hieroglüüftekste. Tegemist on valdavas enamuses kuningate enesekehtestus/ eneseülistus tekstidega.
Maaja linnad ei olnud väga suured (suurimas linnas, Ticalis, oli kuskil 100 000 inimest, enamasti
aga paar kuni paarkümmend tuhat inimest). Linn koondus ümber rituaalkeskuse, mille ümber
laiusid radiaalselt kvartalid (elamukompleksid). Keeruline on tõmmata linna ja maa vahele piiri,
kuna radiaalteed jätkusid ka linnast väljaspool.
Valitseja kandis tiitlit ahau (püha isand), ta oli jumalale lähedal ning jagas lähedust jumalatele läbi
sugulussidemete. Mida lähemalt oli perekond valitsejaga sugusluslikult seotud, seda lähemal
jumalikkusele oldi. Seega oli kõrgem ülikkond vähemalt formaalselt kuninga sugulased.
Kuningas seostus eriti lähedalt päikesejumala ja maisijumalaga.
Olid olemas preestrisuguvõsad ning sõjalisi funktsioone täitvad suguvõsad. Perioodi lõpul