immutatud proovikehadel 694 kg/m³. Kuna puidu keskmine soojusmahtuvus on suhteliselt suur (1,356 kJ/(kgᵒC)) ning puidu tihedus on siiski suhteliselt väike, ei saa väita, et puit hoiab hästi sooja nagu seda raskemad materjalid teeksid, näiteks betoon. Samuti on suure mahumassiga puit tugevam. Puidu tihedust ja seega tema kvaliteeti on võimalik hinnata ka puu aastaringide arvu järgi tüve ristlõike radiaalsuuna 10 mm ulatuses. Puidu tugevus, soojuspidavus ja mõõtmed olenevad suuresti puidu veesisaldusest ehk niiskusest, seega on antud näitaja puidu suhtes väga oluline. Antud laboriöös saadi kuivatatud puidu niiskussisalduseks 3 %, õhkkuivade proovikehad keskmiseks niiskussisalduseks 7,1 % ning immutatud proovikehadel saadi selleks 86,5 %. Kirjanduses on väla toodud, et kuiva puidu märgumisel kaasneb puidu paisumine, mahukahanemine ning seetõttu muutuvad ka puidu
Ristlõige, 2. Radiaallõige ja 3. Tangensiaallõige. Seega on ka erinevad mahumuutused kuivamisel ja niiskumisel, igal lõikel on erinev protsent. Niiskuse deformatsioon- puidu kiirel kuivamisel tekivad radiaalsuuanlised praod. Puidu kuivamisel annavad väliskihid kiiremini vee ära ja tahavad seejärel kokku tõmmata, aga see on tangentsiaaljõu pärast võimatu. Seega tuleneb siit laudmaterjali ebaühtlane kuivamine hek kaardu kuivamine, tangensiaalsuuna ja radiaalsuuna kuivamise suhe on 2:1le. Puidu tihedus ja eritihedus: • Eritihedus- 1500kg/m3 • Tihedus(mahumass)- puuliikidel erinev, sõltub veesisaldusest • Puidu tihedus on enamsti alla 1000kg/m3 kohta ( nt: haab 360, kuusk 460, tamm 720, aga balsapuu on 176kg/m3 kohta) Soojajuhtivus: sõltub puuliigist, puukiududse suunast, tihedusest, veesisaldusest ja temperaturrist. Piki kiudu on soojaerijuhtivus poole suurem kui ristikiudu. Heli levib
annaabi.ee 
