KEHATEMPERATUURI KONTROLL LASTEL
Kehatemperatuuri mõõtmine võib olla aeganõudev osa ambulatoorses pediaatrilises ravis,
sest see võib põhjustada lapsele stressi ega ole alati täpne. Kohtadel, kus palaviku
mõõtmine toimub, peab nahk olema terve ja puhas. Kui mõõdetavas piirkonnas esineb
turset ja nahk on punane, võib seal olla põletik ning see tõstab paikset temperatuuri.
(Loogna jt 1998: 24). Kaenlaalune, rektaalne, oraalne ning kõrva trummikile piirkonnad on
enamkasutatavad kehatemperatuuri mõõtmiseks. (El-Radhi 2014: 91). Imikutel on
sobivamateks kohtadeks palaviku mõõtmiseks on kubemevolt ja pärasool. Kubemevoldist
mõõtmisel asetatakse kraadiklaas voldi vahele, pärasoolest mõõtes tuleb laps keerata
küljele, määrida termomeeter vaseliiniga ning viia see 2-3 cm sügavusele pärasoolde
(Loogna jt 1998: 26). Parim asend palaviku mõõtmiseks on istumine või lamamine, sest nii
on termomeeter paigal ja ei saa nihkuda (Loogna jt 1998: 25).