Henri de Toulouse-Lautrec
väljavaadetega rahul ja toetas teda. Lautrec võlus kõiki inimesi enda siiruse, sundimatu käitumise ja
tempudega. Tema oli heal arvamusel vaid inimestest, kunstnikest, kes olid nemad ise mitte ei
püüdnud olla keegi parem. Eelkõige hoidis ta inimesi enda lähedal sellega, et ta ei haletsenud ennast
vaid tegi alati enda üle nalja. Lautrec hakkas tööle äärmise innuga. Hommikuti viibis ta Bonnat'i
ateljees, peal lõunat aga maalis ja joonistas Princetau või Rachou juures. Bonnat'i käe alla alustas
Lautrec täielikult nullist, et saada kunstnikult palju nõuandeid ja õpetust. Lautrec tegi väsimault
söejoonistusi. Lautrec täitis kõik Bonnat'i nõudmised hoolimata sellest, et ta oli õpilaste vastu väga
karm. Varem armastas ta oma maalidel värve, kui Bonnat'i käe all muutusid toonid tumedamaks.
Lautrec oli saanud iseseisvamak, ta jälgis oma hipodroomisündmusi ja külastas erinevaid
kunstinäitusi. Tihti
annaabi.ee 
