9. Milline on eetika ja religiooni vahekord? Läbi suurema osa ajaloost on enamik inimesi samastanud moraali usuga. Kuid on nad olemuselt ühitatavad või ühitamatud? Ilmalikud filosoofid (Russell, Nielsen) väidavad, et moraal ei vaja Jumalat, ka ilma usuta on võimalik moraalne elu. Inimene on ratsionaalselt võimeline tundma head ja kurja, elama omaksvõetud ideaalide kohaselt ja moraal on tähendusrikka elu osa. Nowell-Smith ja Rachels on väitnud, et religioon on alamat sorti moraal ja takistab sügavat moraalset arengut. Rachels argumenteerib, et usklikud loobuvad autonoomiast kummardamise kasuks, mis on vastuolus inimväärikusega. Nowell-Smith kirjutab, et religioon on infatiilne reeglit järgimine pimesi. Religioon lähtub pigem autoriteedist ja ilmutusest, samas kui eetika toetub mõistusele, ratsionaalsusele. Kuid religioon võib anda
9. Milline on eetika ja religiooni vahekord? Läbi suurema osa ajaloost on enamik inimesi samastanud moraali usuga. Kuid on nad olemuselt ühitatavad või ühitamatud? Ilmalikud filosoofid (Russell, Nielsen) väidavad, et moraal ei vaja Jumalat, ka ilma usuta on võimalik moraalne elu. Inimene on ratsionaalselt võimeline tundma head ja kurja, elama omaksvõetud ideaalide kohaselt ja moraal on tähendusrikka elu osa. Nowell-Smith ja Rachels on väitnud, et religioon on alamat sorti moraal ja takistab sügavat moraalset arengut. Rachels argumenteerib, et usklikud loobuvad autonoomiast kummardamise kasuks, mis on vastuolus inimväärikusega. Nowell-Smith kirjutab, et religioon on infatiilne reeglit järgimine pimesi. Religioon lähtub pigem autoriteedist ja ilmutusest, samas kui eetika toetub mõistusele, ratsionaalsusele. Kuid religioon võib anda
annaabi.ee 
