Johannes Käis
Juba punetavad esimesed maasikadpõllupeenral.
Nüüd võib metsa marjule minna. Ja ükski teine mari pole nii maitsev kui oma käega
korjatud maasikad. Marja maitsev lihakas sisu pole millekski muuks kui lindude ja ka
laste meelituseks. Taim peab selle eest hoolitsema, et tema seemned leviks.
Vargsi läheneb küldne sügis. Puudel on ta poetanud juba üksikuid kollaseid
lehti. Mätastel punetavad palukad. Mets on täis niisket samblalõhna. Ja vihma tuleb
palju. Kord sajab teda üsna rabinadl, kord tibutab kogu päeva peent ,,seenevihma".
Seente riik on üsna värvirikas punased kärbseseened, kollased kukeseened, ruuged
kuuseseened, sinakasrohelised pilvikud; kuid seda värsket, rõõmsat rohelist värvust,
mida on küllalt teiste taimede lehtedes, pole seenel iialgi.
Talveraamatus on lumesaju lõpuga leheküljed puhtad. Kui lähed hommikul
välja, näed valged leheküljed on kaetud saladuslikkude märkidega, kriipsudega,
punktidega, komadega