loodusseadused, millele meie füüsiline eksistents (keha ja organid) allub paratamatusega - mingit vabadust selles vallas ei eksisteeri. Teisalt oleme kutsutud vabadusele, kus meie vaimuelu kammitseks vaid meie oma hea tahe. Sündides bioloogiliste olenditena, on nn vere kutse võimas ja sundiv: instinktid, ihad, kired teevad vaimsele vabadusele pürgimise raskeks ja ennastületamist nõudvaks tööks, õpetab Immanuel Kant. Eks tuletavad seda meelde ka Artur Alliksaare luuleread: Rabelus, ruiged ja rüsin. Mollis ei lõpe rokk. Miks ent nii lahjana püsib maitse ja maiasmokk? Puudulikkus ja üleliigsus Nii nagu puudulik või üleliigne treening hävitab jõu ja liiga külluslik või vähene söök tervise, on ka vapruse, tasakaalukuse jt omadustega liialdus ja puudulikkus mõjuvad hävitavalt, vahepealne aga säilitab. Eksida võib mitmel viisil, sest pahe on piiritu, hea aga kindlapiiriline.
Sel õhtul oli neil tore munaroog, samuti reede hommikul. Pärast hommikusööki läksid nad kisades ja hullates randa, ajasid üksteist taga, pildudes järk-järgult riideid seljast, kuni olid alasti, ja jätkasid siis pillerkaaritamast madalas vees liivajoomel, kus tugev voolus neil sageli jalad alt ära viis ja lõbu veelgi suurendas. Aeg-ajalt kogunesid nad jälle ja hakkasid üksteisele vett näkku pritsima, lähenedes veidihaaval piisavalingu eest korvalepööratud näoga. Järgnes suur rabelus, kuni tugevam oma naabri vee alla surus, ja siis kadusid kõik vette valgete säärte ja jalgade segadikus ja tõusid uuesti, puhudes, puristades, naerdes ning õhku ahmides ühel ja samal ajal. Kui kõik olid täiesti väsinud; joosti veest välja, piku-tati kuival kuumal liival ja kaeti end sellega; siis mindi jälle vette ja endine etendus algas otsast peale. Viimaks tuli neile pähe, et nende nahk on väga sarnane ihuvärvi trikooga; niisiis tõmbasid nad liivale sõõri ja etendasid
annaabi.ee 
