Eesti biotoobid
Lauka kaldad on järsuservalised ja põhi turbamudane.
Sügavus võib ulatuda 4-5 meetrini, enamasti siiski ca 2m. Laukasaared on lainete kulutava tegevuse mõjul
ümmargused või ovaalsed. Lähestikku asetsevad käärulised laukad on väga iseloomulikud suurtele rabadele.
Laugasjärv - enamasti ümmarguse kujuga huumustoiteline turbamudapõhjaga soojärv, mis on
tekkinud raba arengu hilises järgus suurema veekogu kinni kasvades või väiksemate
rabaveekogude - laugaste - liitudes.
Soo tekketüübid:
•Mültumine e. terrestrialisatsioon
- veekogu kinnikasvamine
•Soostumine e. paludifikatsioon
- maismaa (mets, niit) soostumine
Esmased sood tekkisid Eestis pärast jääaega (umbes 10000 aastat tagasi). Intensiivsem maismaa soostumise
algas umbes 8000 aastat tagasi, kuid veekogude kinnikasvamisega kaasnev mültumine sagenes umbes 6500
aastat tagasi. Ulatuslik soode teke võis Eestis toimuda umbes 5500 kuni 4000 aastat tagasi. Soode arv ja
annaabi.ee 
