muusikust?" ütleb ta sõbrale 1828. a. "Vanas eas pean vist hakkama uste taga leivaraha kerjama nagu harfimängija Goethe luuletuses." Hilisemates meistriteostes tõusevad esiplaanile üksilduse ja surma motiivid (klaverifantaasia "Rändur"- 1822, kvartett a-moll 1824, laulutsüklites "Kaunis möldrineiu"- 1823 ja "Talvine teekond"- 1827, koguteos "Luigelaul" jt). Traagiline heitlus julma saatusega kajastub dramaatilises "Surm ja tütarlaps" kvartetis d-moll (1826). Rabavaks löögiks Schubertile oli Beethoveni surm 1827. a., mis võttis talt viimase lootuse jumaldatud suure meistriga kokku saada. (Beethoveni muusika, mis algul oli Schubertis äratanud hirmutunnet, muutus hiljem tema ainukehtivaks eeskujuks. Kuid Schubert korduvad arglikud katsed Beethoveniga kontakti astuda olid ebaõnnestunud. Ühiste sõprade kaudu sattusid Beethoveni kätte Schuberti laulud (1827). "Tõepoolest", ütles ta, "Schubertis elab jumalik säde." Kuid Schubert ei loobu võitlusest
" ütleb ta sõbrale 1828. a. "Vanas eas pean vist hakkama uste taga leivaraha kerjama nagu harfimängija Goethe luuletuses." Hilisemates meistriteostes tõusevad esiplaanile üksilduse ja surma motiivid (klaverifantaasia "Rändur" 1822, kvartett amoll 1824, laulutsüklites "Kaunis möldrineiu" 1823 ja "Talvine teekond" 1827, posthuumne koguteos "Luigelaul" jt). Traagiline heitlus julma saatusega kajastub dramaatilises "Surm ja tütarlaps" kvartetis dmoll (1826). Rabavaks löögiks Schubertile oli Beethoveni surm 1827. a., mis võttis talt viimase lootuse jumaldatud suure meistriga kokku saada. (Beethoveni muusika, mis algul oli Schubertis äratanud hirmutunnet, muutus hiljem tema ainukehtivaks eeskujuks. Kuid Schubert korduvad arglikud katsed Beethoveniga kontakti astuda olid ebaõnnestunud. Ühiste sõprade kaudu sattusid Beethoveni kätte Schuberti laulud (1827). "Tõepoolest", ütles ta, "Schubertis elab jumalik säde." (vt. "Beethoven").
annaabi.ee 
