Puid ei kasva kohtades, mis on tugevasti märjad ja kus põhjavesi on väheliikuv. Puhmarindes porss(Lääne eestis), rohurindes niitjas tarn, allsstarn, sookastik, sinihelmikas, soopihl, alpi jävesvil; samblarindes harilik turbasammal, nõguslehine turbasammal, soovildik, tüviksammal. Muutuvad ka turba omadused, väheneb toitainetesisaldus, koos sellega viljakus. Hakkab ladestuma vähem viljakas siirdesootuirvas, mis soo edasisel arengul asendub võrdlemisi ruttu rabaturbaga. 4) RABADE ISELOOMUSTUS raba ehk kõrgsoo on spetsiifilise niiskuslembese taimkattega ja sademeteveest küllastunudtoitainetevaese turvasmullaga maastikuosa, millele on iseloomulik toitesooladevaese turba pidev juurdekasv ja sellega kaasnev sademetevee hulga püsiv suurenemine pinnases. Mitmesuguste eriilmeliste taimekoosluste esinemine rabas on oluliselt tingitud rabamulla viljakuse varieerumisest; mullavuljakus omakorda sõltub turba
lasundi ülaosas. Bog mosses and dwarf shrubs dominate the ground vegetation and pine dominates the tree layer. Alustaimestikus domineerivad turbasammal ja puhmarinne ja puurindes domineerib mänd. The transition bog site type is common on transition bog soils of different thickness or on fen soils covered with bog peat and with thickness up to 30 centimetres. Siirdesoo kasvukohatüüp on tavaline erineva paksusega siirdesoomuldadel või rabaturbaga kaetud madalsoosoomuldadel, tüsedusega kuni 30 cm. Pine forests (80%) dominate, the share of birch forests (18%) is smaller and on the drained areas there are sparse groves of spruce trees (12%). Domineerivad männikud (80%), kaasikute osa on väiksem (18%) ja kuivematel aladel on harvad kuusikud (12%). The stands have low productivity and belong to the quality classes IV to Va. Puistud on madala tootlikkusega ning kuuluvad boniteediklassi IV...Va.
annaabi.ee 
