Punktid 11/19 Vastuste analüüs Karjatavate niitude pindala osakaalust sõltus suuresti lamminiitude võsastumine ning vähest mõju avaldas üleujutuste päevade arv – nii me ka märkisime. Milline osa infost oli puudu või valesti mõistetud. Ei oleks arvanud, et inimasustuse tihedus ja sademete happesus ei avalda lamminiitude võsastumisele – need märkisime ka valesti. Ülesande pealkiri Rabataimestik ENNE ÜLESANDE LAHENDAMIST: Millist taustainfot vajate? Rabataimestiku ja loomastiku ning nende muutuste kohta. Kust leidsite taustainfo? Interneti linkidelt. PÄRAST ÜLESANDE LAHENDAMIST Punktid 29/37 Vastuste analüüs Raba ökosüsteemis toimunu vastasime õigesti – suurenenud oli niidutaimede katvus. Põhjuseks oli pH tõus, mille märkisime õigesti, ja raba kuivemaks muutumine. Punktis 2 ja punktis 6 tehtud fotod märkisime ka õigesti kuid punktis 4. tehtud foto märkisime et on foto 2, tegelikult oli taaskord foto 1
ee/index.php?tid=YTudh7zo6xdOlzaYXXsXx0a6ITauLT0ZLiu8fTk ) MURAKA SOOSTIKU ELUSTIK Muraka soostikus elab mitu kaitsealust loomaliiki ning lisaks kasvab ka mitmeid haruldasi taimi. Oma rikka linnustikuga kuulub ta Eesti kolme väärtuslikuma linnuala hulka (koos Kuresoo ja Puhatu soostikuga). Muraka soostiku loodus on üldjoontes ürgne ja inimeste poolt suhteliselt puutumata [] Taimestik Veerand soostikku katab madalsoo taimestik, siirdesoo oma osatähtsus on umbes 13% ja ülejäänud osa on rabataimestiku all. Umbes 35% ulatuses on soostik kaetud hõredama või tihedama puurindega, mujal on soo üldiselt lage. Muraka raba põhjaosas on levinud valdavalt väheõiene tarn (levib hästi liigvee tõttu, kuna Muraka raba äravoolutingimused on väga halvad), mis mujal Eestis on haruldane. Eriti huvitav on aga sealne soosaarte taimestik. Idaosa ,,saared" on suhteliselt liigivaesed (seal levivad palu- ja laanemetsad). Muraka soostikus leidub Eesti üks haruldasemaid metsaorhideesid pisikäpp
annaabi.ee 
