Eesti biotoobid ja nende elustik
kuid kasvab ka kaskesid ja üksikuid kuuski. Taimedest esinevad sookail, harilik
jõhvikas, pohl, rabamurakas, palusammal, raba-karusammal, kitsalehine turbasammal,
kanarbik ja küüvits. Rabas kasvab puravikke, männiriisikaid, tõmmuriisikaid,
pilvikuid, kärbseseemi ja tavavahelikke.
Muldadest esinevad sügavad rabamullad, kus turbahorisondi paksus on üle 100 cm.
Raba on tekkinud järve kinnikasvamise tulemusena ning on keskelt lage ja
rabarinnakraavid on kuivendatud.
Loomi on rabas väga vähe, kuna keskkonnatingimused on spetsiifilised, muld on
oligotroofiline ja liigniiske, mistõttu on ka taimestik kidur ning loomadele toitumiseks
vähesobiv. Loomadest kohtab rabas nugiseid, metskitsi, kährikuid ning suvekuudel on
sagedased külastajad põder ning valgejänes. Suurimetajad viibivad rabas sessooniti
või satuvad sinna juhuslikult. Roomajatest võib kohata vaskussi ning arusisalikku
ning raba kraavitatud osas rästikut
annaabi.ee 
