Üle 300 hektari suurune kaitseala asub Lääne-Virumaal Kadrina vallas ning jaguneb Nabudi sihtkaitsevööndiks (40 ha), Pikkjärve sihtkaitsevööndiks (15 ha) ja Viitna piiranguvööndiks (256,6 ha). Nagu mainitud, jääb ala piiresse kolm järve, milleks on Pikkjärv, Linajärv ja Nabudi järv. Viitnal leidub liivaaladel vähetoitelisi järvi, okasmetsi oosidel ja moreenkuhjatistel, soostuvaid ja soolehtmetsi ning siirdesoo- ja rabametsi. Viitnal leidub ka loodusdirektiivi II lisa liike, mille isendi elupaiku tuleb kaitsta: luiujur, suur-rabakiil ja tõmmujuur. Pikkjärv on kolmest järvest suurim ja tuntuim Viitna Pikkjärv e Suurjärv, mille pindala on 16 ha nign suurim sügavus 6,2 m. Sulglohku tekkinud järve ümbritsevad oosid ja mõhnad ning selles leidub kolm saarekest. Läänekaldal, veepinnast 20 meetri jagu ülalpool asub ümbruskonna kõrgeim punkt, absoluutkõrgusega üle 90m.
• Konventsiooni rakendamise peamine eeldus on alade kaitsekorralduskavade koostamine. Mitmel kaitsealal juba teine või kolmas KKK periood. • Soode tegevuskava 2016-2023, PLK tegevuskava 2014-2020 ja soode taastamine kaitsealadel EESTI ALADE ESINDUSLIKKUS -︎2008 tegi Rootsi Looduse Fond (WWF-Sweden) ülevaade Eesti aladest ︎- Ramsari alade esindatus on üldiselt hea -︎ Võiks olla rohkem järvi, madalsoid ja rabametsi ︎ELFi projekti „Soode looduskaitseline hindamine (2008-2011, 2011-2012)“ kohaselt märgalade pindala väheneb – viimase hinnangu järgi on soid (turvast > 30 cm) 5-5,3% Eesti territooriumist CITES’i KONVENTSIOON • Maailma suurim looduskaitsealane konventsioon • 1973 Washingtonis/1975 • Ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise konventsioon • Eesti 1992/1993 • 183 riiki (okt 2018) • 3
annaabi.ee 
