Saagi Ainuke võimalik vaenlane on inimene. varitsemiseks kasutab kindlaid istekohti, 2009 hukkus 4 merikotkast tundmatu mürgi tagajärel. nt suuri kive ja vanu puid. Lind Pistrikuline Hauglane - Merikotkas Ta elutseb merede, järvede ja jõgede lähedal. Pesa teeb ta ranniku- ja rabametsadesse, harilikult männi otsa, harvem ka kaljudele. Elukoha suhtes väga valiv, peab olema vanu puid, sobilik veekogu (toidu saamiseks) ning inimestest eemal. * Soodsas seisundis (LC or LR/lc), lowest risk. Does not qualify for a more at risk category. Widespread and abundant taxa are included in this category.
Kobras on Eestis levinud kõikjal - va. väikesaared. Isendite arv 18 000 ümber ja on tõusmas vähese küttimise ja väheste looduslike vaenlaste tõttu. Merikotkas on tumepruun valge sabaga suur haugaslane. Merikotkas on Eesti kotkastest suurim. Merikotka leviala on Euraasia põhjaosa ja Gröönimaa. Eestis elab ta peamiselt Saare- ja Hiiumaal ning Lääne-Eesti rannikualal. Eestis pesitseb ligi 200 paari merikotkaid. Ta elutseb merede, järvede ja jõgede lähedal. Pesa teeb ta ranniku- ja rabametsadesse, harilikult männi otsa, harvem ka kaljudele. Merikotkas sööb veelinde ja kalu, meelsasti ka imetajate raipeid, harvemini metskitsetallesid ja jäneseid. Saagi varitsemiseks kasutab kindlaid istekohti, nt suuri kive ja vanu puid. Merikotkal looduslike vaenlasi pole. Möödunud sajandi kuuekümnendatel taimemürkide ja muu inimtegevuse tagajärjel Eestis kriitilise piirini viidud arvukus on tänu intensiivsele kaitsekorraldusele alates 1977. aastast
annaabi.ee 
