Metsabotaanika
8. Mille poolest erineb tupp-villpea tarnadest?
9. Iseloomustage samblarinnet?
10. Millised on tähtsaimad taimekooslused rabastuvates metsades?
II SOOMETSADE KLASS
Soo ökosüsteemide põhiliseks iseärasuseks on pidev turba moodustumine ja
akumuleerumine. Soometsade üldiseks tunnuseks on enam kui 30 cm tüseduse turbakihi
olemasolu. Soo arenguastme, turba botaanilise koosseisu, ühtlasi ka vete- ja mulla
toiterikkuse järgi jaotatakse soometsad madalsoo-, siirdesoo- ja rabametsadeks.
E. Lõhmuse metsatüpoloogias jaotub soometsade klass kolmeks tüübirühmaks:
samblasoometsad, rohusoometsad ja kõdusoometsad.
1. SAMBLASOOMETSADE TÜÜBIRÜHM
Mullaks on vähelaguneneud tüsedad turvasmullad: märg siirdesoo- või rabamuld. Puurindes
domineerib mänd, boniteet on madal - V, kuivendatud aladel IV. Eesti metsadest
moodustavad samblasoometsad 7%. Tüübirühma kuuluvad raba ja siirdesoo
kasvukohatüübid.
1.1. RABA KASVUKOHATÜÜP (Rb)