Kui eraõiguse üldseaduses sätted puuduvad, kasutatakse lepinguseaduse ja asjaseaduse sätteid. Kui lepinguseaduses ja asjaseaduses sätted puuduvad, kasutatakse teiste seaduste sätteid. § 2. Eraõiguses lähtutakse hea tahte ja mõistlikkuse põhimõtetest. Hea tahe tähendab, et eeldatakse osapoolte toimimist parimate kavatsustega. Mõistlikuks loetakse seda, mida samas olukorras heas usus tegutsevad isikud loeksid tavaliselt mõistlikuks. Kui rabamaad mõistetakse seoses rabamaa seaduse kehtetuks tunnistamisega kui soomaad, siis kuulub kohaldamisele Maaseaduse § 1 ning § 21, mille tulemusel on Tarmol tekkinud omandiõigus rabamaatükile. Juhul kui Maaseaduse § 21 ei kuulu kohaldamisele, siis asjaõigusseaduse § 125 alusel on Tarmol ikkagi tekkinud omandiõigus asjale.
1926 viis läbi maareformi. 15. veebruaril 1922. aastal võeti vastu maareformi seadus - Võõrandati väljajagamiseks üle 80 ha suurused eramõisad (Vene ametnike mõisad, poolakate mõisad). Maaseadusega arvati riiklikku maafondi 500 000 ha maad ehk 30% kogu Leedust. Kompensatsioon: Aluseks võeti 1910-1914 maahinnad, maksti Ober-Ost markades, mis 1922. aastaks olid devalveerunud ning kui konverteeriti hüvitus littidesse siis hüvitus oli veelgi väiksem. Soo- ja rabamaad ei kompenseeritud. Hüvitust ei saanud need, kes võitlesid Leedu vastu (poolakad). Kes said maad? Eelistati maata ja vähese maaga talupoegi (8-20 ha maad). Maa tuli välja osta 36 aasta jooksul - Hind olenes headusest, asukohast, majanduslikust olukorrast. Maatuid oli 55 000 ja 38 000 olid vähese maaga talupojad. Maa jagamisel suudeti rahuldada 70% maad taotlenute soovi. Eesõigus oli Leedu armee vabatahtlikel (tasuta maa, 15% maast said). 1926. aasta riigipööre ja A
annaabi.ee 
