koosneb 10 enamasti lagedast osalaamast. Need on Lääne-Eesti soodele iseloomuliku lameda platoo ja järskude nõlvadega ning paiguti on üksteisest eraldatud raskesti läbitavate märedega. Taimkattelt läheneb aga Kuresoo Ida-Eesti tüüpi rabadele, sest kohati on siin rohkesti puisraba ning puislaukraba. Vetevõrk moodustub sadadest laugastest ning lasundisisestest ja pinnale ulatuvatest veesoontest. Idaosas, rabasaarte lähedal leidub kesksuvel kuivi, kevadel vett ärajuhtivaid rabalehtreid. Ainulaadne on raba lõunaservas vastu Lemmjõge paiknev metsaga kaetud järsk rabanõlv e rabarinnak, kus raba pind kerkib 50-100 m lõigul 6-8 m võrra. Kuresoo põhjaosas paikneb soost kolmest küljest ümbritsetud varemalt asustatud mineraalmaasaar, mida nimetatakse saart läbiva ja rabavett äraviiva oja järgi Toonojaks. Kasutatud kirjandus : 1. http://www.matk.ee/tegevus/matkad/03/Kuresoo/index.htm 2. http://et.tixik.com/nigula-nature-reserve-2353815.htm 3. http://www.tori.ee/porgu
Vetevõrgu moodustavad älved, sajad laukad, rabalehtrid ning salaojad ja ojad, mis vett rabast välja juhivad. Lindude rändeajal, enamasti küll sügisel, on need suured lagealad ja laugastikud heaks puhkepaigaks tuhandetele läbirändavatele hanedele. Soomaa suuruselt teine raba, Kikepera hõlmab 6900 hektarit, on 19 kilomeetrit pikk ja 2-6 kilomeetrit lai. Idas piirab Kikepera raba Halliste jõgi ja läänes voolab Kurina jõgi (Laasioja). Ka selles rabas on palju laukaid, älveid ja rabalehtreid. Siin levivad villpea, puis-puhmaraba ning älveraba kooslused. Keset raba sügavas orus voolab Jõhve oja, mille kaldal on metsasalud sanglepa ja sookasega ning põtrade ja metskitsede sissetallatud rajad. 4900-hektarine Öördi raba on kujunenud suurema sügavveelise järve kinnikasvamisel. Seda tunnistab jäänukjärvena säilinud 4,4 hektari suurune ja 3-4 meetri sügavune samanimeline järv. Siit saab alguse veerikas rabaoja. Öördi järves elavad tõmmu varjundiga haugid, särjed,
annaabi.ee 
