VÕRTSJÄRVE MADALIK
Valdavad
rõhttasandikud on kujunenud liivakivi aluspõhja kulutusel jääliustike poolt ja setete
kuhjumisel jääjärvedes, jäänukjärvedes, jõgede üleujutustel ning soostumisel. Liivakivist
aluspõhi paljandub vaid Võrtsjärve veepiiril, Ugandi lavamaa läänepiiril, rannaastangus
Tammel ja selle lähikonnas. Sel peaaegu ideaalselt tasasel alal küünivad vaid mõne meetri
võrra ümbritsevast kõrgemale kaldavallid, rabalavad ja järvetasandikud.
Maastikustruktuuri ja looduslike arenguprotsesside alusel saab Võrtsjärve madalikul eristada
nelja paikkonda:
1. Lääneranniku paikkond (159 km²) on suuremas ulatuses madal 3-4 km laiune Sakala
kõrgustiku ja Võrtsjärve vahele jääv ala. Selle maastik on kujunenud valdavalt märgadel
liivastel ja saviliivastel jääjärve- ning järvetasandikel. Veepiiri ääristab peaaegu kogu ulatuses
roostik.
annaabi.ee 
