Karula elanike kõige tähtsamateks tegevusaladeks on olnud vilja- ja loomakasvatus, aga ka metsandus, aiatöö, mesindus ja kalandus. Põllumaa paiknes peamiselt rahvuspargi põhjaosas; on üsna viljakas, kuid killustub reljeefi tõttu väiksemateks laikudeks. Põllumaa paikneb peamiselt laugematel künkalagedel ja-nõlvadel, niidud ja karjamaad on orgudes, lohkude põhjas ja madalamatel nõgusamatel aladel, vaheldudes kasutamiseks kõlbmatute soo- ja rabalaikudega. Kolmekümnendate alguses oli Karulas põllumajanduslikult kasutatavat maad umbes 60%. Sajandi esimestel kümnenditel kasvatati siin sagedamini põldheina ja teravilja, aga ka kartulit ning harvem kaunvilju ja söödajuurvilju. Loomakasvatuses oli peamine veisekasvatus, kuid kasvatati ka sigu, lambaid ja kanu. Samuti tegeldi mesindusega. Kala püüti suurematest järvedest ning peamiselt talvel omatarbeks. Olulisel kohal elatusallikana on olnud ka metsa ülestöötamine ja vedu. [11]
Karula elanike kõige tähtsamateks tegevusaladeks on olnud vilja- ja loomakasvatus, aga ka metsandus, aiatöö, mesindus ja kalandus. Põllumaa paiknes peamiselt rahvuspargi põhjaosas; on üsna viljakas, kuid killustub reljeefi tõttu väiksemateks laikudeks. Põllumaa paikneb peamiselt laugematel künkalagedel ja-nõlvadel, niidud ja karjamaad on orgudes, lohkude põhjas ja madalamatel nõgusamatel aladel, vaheldudes kasutamiseks kõlbmatute soo- ja rabalaikudega. Kolmekümnendate alguses oli Karulas põllumajanduslikult kasutatavat maad umbes 60%. Sajandi esimestel kümnenditel kasvatati siin sagedamini põldheina ja teravilja, aga ka kartulit ning harvem kaunvilju ja söödajuurvilju. Loomakasvatuses oli peamine veisekasvatus, kuid kasvatati ka 11 sigu, lambaid ja kanu. Samuti tegeldi mesindusega. Kala püüti suurematest järvedest ning peamiselt talvel omatarbeks
annaabi.ee 
