aluselistumise tõttu turbasammalde hävimine enamsaastatud rabades ning sinna rabadele mitteomaste, seal hulgas toitaineterikkamate kasvukohtade taimeliikide ilmumine; veel säilinud turbasammalde tuhasuse oluline tõus; rabamändide radiaalse juurdekasvu kiirenemine ja muutused rabamändide ökofüsioloogias (Karofeld et al 2007: 47-48). Tugevamini saastatud rabades kasvab arvukalt rabakooslustele mitteomaseid liike, mille esinemine seondub tavaliselt subneutraalsete või lubjarikaste kasvukohtadega. Saasteallikatele lähemal asuvates rabades on sammal- ja soontaimede liigirikkus märkimisväärselt kõrgem, võrreldes looduslikus seisundis rabadega (Karofeld et al 2007: 61). Liigirikkuse suurenemine on otseses seoses mulla pH muutusega (Paal et al 2012: 248). Rabadele iseloomulik happeline muld toimib liikidele pudelikaela efektina, mis
kajakaid. Rabametsades võib kohata tutt-tihast, metskiuri, väikepistrikku. Imetajad -põder, valgejänes, hunt. Liivastel ja kõrgematel rabasaartel pesitsevad mägrad ja rebased. Karu käib marju söömas. Rabaservade padrikutes metssead, kuivemates rabametsades metskitsed. Kuivematel rabanõlvadel uruhiiri, leethiiri ja karihiiri. Laugaste kaldail võib esineda mügrit e. vesirott, kuivenduskraavides ka ondatrat. Talvel ka metsnugis, kärp, nirk. OHUD RABAKOOSLUSTELE Kuivendamine – kõdusood ja jääksood (tuleohtlikud!) Turbalõikus – jääksood – männik enamasti Põlevkivikarjäärid – rabad sealt alalt kadunud Õhusaaste, eriti aluseline saaste -tavaliselt rabavee pH 3,5 – 4, Varudi rabas pH 7,5 – 8 -esmalt kaovad älveliigid – pudev ja turris turbasammal, hiljem teised turbasamblad ja väikesed maksasamblad, nt ujuv võsusammal, rabamüülia – „samblakõrb“ – madalsoosamblad nt. täht-
annaabi.ee 
