Rohukonn Rohukonni leidub kogu Euroopas, seal hulgas ka Eestis. Eestis on ta mandril arvukas, saartel vähearvukas. Mägedes elab ta kuni 3 km kõrgusel. Rohukonnad on tüüpilised metsakonnad ja nad veedavad suurema osa maismaal , kuid siiski ainult niisketes kohtades. Rohukonn konkureerib elupaiga pärast samasse perekondakuuluva rabakonnaga . Nende peamine erinevus on see, et rabakonnal on niiskuse suhtes väiksemad nõudmised. Näiteks : kuivale liivale pandud rohukonn peab vastu 2-3 päeva , aga rabakonn nädala . Rohukonnad võivad kasvada kuni 10 cm pikkusteks , nad on pruunid ja kirju kõhu alusega. Nende peamiseks kaitsevahendiks on nende värvus. Nende punnis silmad asuvad pea külgedel. Rohukonnade kopsud on nõrgalt arenenud ja seega on neil tähtsal kohal nahahingamine. Rohukonn on öise eluviisiga loom, kes elutseb peamiselt niisketel niitudel,
Eestis on ta mandril arvukas, saartel vähearvukas. Mägedes elab ta kuni 3 km kõrgusel. Rohukonn on tüüpiline metsakonn. Ta suudab elada ka metsastepis, aga steppi ulatub tema levila üksnes lammide kaudu. Ta veedab kuival kogu suve ja võib veekogudest kaugele liikuda, aga elab siiski üksnes niiskes kohas (4). Rohukonna levilat näeme joonisel 2. Rohukonn konkureerib elupaiga pärast samasse perekonda kuuluva rabakonnaga. Nende peamine erinevus on see, et rabakonnal on niiskuse suhtes väiksemad nõudmised. Seevastu talub rohukonn paremini madalaid temperatuure kui rabakonn. Viimaste sajandite jooksul on rohukonna levila nihkunud kagust loode suunas. Seda on põhjustanud kliima soojenemine ja inimtegevus, eriti metsade maharaiumine. Neil aladel, kust rohukonn on kadunud, on tema asemele tulnud rabakonn (4). Rohukonn on öise eluviisiga loom, kes elutseb peamiselt niisketel niitudel, põõsastikes, lehtmetsades ning ka kultuurmaastikel
laikudega. veekogule, üldiselt niiske maastik ning Kõre madal ja hõre taimestik. Päriskonnalised Rabakonnal krooksub erilise Rabakonna on selg pruun, hallikas Eelistab pigem niiskeid mulksuva häälega või kollakas- enamasti selgelt alasid nagu rabad, laiguline. Kõht enamasti hele ja niisked põllud ja mustrita, küljed laigulised