Perekond kanarbik (Calluna Salisb.) [kallúna] Perekonnast eerika on eraldatud õie ehituse tõttu kanarbiku õietupp on värvunud ja pikem kui neljatine õiekroon, samuti jäävad tupp ja kroon pärast õitsemist püsima ega varise ära. Perekond on monotüüpne, ainus liik on kanarbik (Calluna vulgaris (L.) Hull) [vulgáris]. Vulgaris - harilik. Rahvapärased nimetused taimel on kamaras, kamarik, kanaharg, kanarad, nõmm, nõmmerohi, rabakamar jne. Nagu näha, paljud nimetused viitavad taime kasvukohale. Kasvab igihalja, 10-60 (80) cm kõrguse tõusvate varreharudega kääbuspõõsana kuivadel nõmmealadel, nõmmemetsades, kuivemates rabades kõikjal üle Eesti. Üldlevikult kasvab pea kogu Euroopas, hajusalt Väike-Aasia kirdeosas ning naturaliseerunult ka Põhja-Ameerika idaosas, puududes Lõuna- Itaaliast ja Kreekast ning Vahemere saartelt ja tungides mäestikes kuni 2400 m kõrguseni.
(luuaga), puhastama, viidates ilmselt sellel, et kanarbikku kasutati omal ajal luudade tegemiseks. Perekonnast eerika on eraldatud õie ehituse tõttu kanarbiku õietupp on värvunud ja pikem kui neljatine õiekroon, samuti jäävad tupp ja kroon pärast õitsemist püsima ega varise ära. Perekond on monotüüpne, ainus liik on kanarbik (Calluna vulgaris (L.) Hull) [vulgáris]. Vulgaris - harilik. Rahvapärased nimetused taimel on kamaras, kamarik, kanaharg, kanarad, nõmm, nõmmerohi, rabakamar jne. Nagu näha, paljud nimetused viitavad taime kasvukohale. Kasvab igihalja, 10-60 (80) cm kõrguse tõusvate varreharudega kääbuspõõsana kuivadel nõmmealadel, nõmmemetsades, kuivemates rabades kõikjal üle Eesti. Üldlevikult kasvab pea kogu Euroopas, hajusalt Väike-Aasia kirdeosas ning naturaliseerunult ka Põhja-Ameerika idaosas, puududes Lõuna-Itaaliast ja Kreekast ning Vahemere saartelt ja tungides mäestikes kuni 2400 m kõrguseni. Tsoon (II) IV. Kultuuristatud väga ammu.
annaabi.ee 
