muusikaga. · Silma torkab lääne- ja idapoolse traditsioonierinevus. Andaluusia traditsioonil põhinev muusika on helisüsteemilt lähedane euroopalikule, idapoolne püüab omapära säilitada. · Põhiliselt on araabia muusika ühehäälne ja rikas meloodiakaunistuste poolest. · Lauljat saadetakse ühel pillil või väikese ansambliga, olulised on löökriistad. · Tüüpilised muusikariistad on viisipill uud ja rütmipill duff, tavaliselt on ka poognaga mängitav rabaab, kakuun, nai, gaita ja bandiir. · Valdav on 7-astmeline diatoonika, milles kasutatakse niinimetatud varjundamist, see tähendab mittetugihelisid kõrgendatakse või madaldatakse kolmandik- või neljandiktooni võrra. · Põhilisi helilaade on 12. Need on aluseks süidi tüüpi tsüklitele, milles vahelduvad vokaal- ja instrumentaalosad. · Rütm põhineb 5 niinimetatud beduiinirütmil, sageli on ka polürütmia. · Ettekandeviisi iseloomustab ekstaatilus,
heliridu ja rütmimooduseid. Silma torkab lääne- ja idapoolse traditsioonierinevus. Andaluusia traditsioonil põhinev muusika on helisüsteemilt lähedane euroopalikule, idapoolne püüab omapära säilitada. Põhiliselt on araabia muusika ühehäälne ja rikas meloodiakaunistuste poolest. Lauljat saadetakse ühel pillil või väikese ansambliga, olulised on löökriistad. Tüüpilised muusikariistad on viisipill uud ja rütmipill duff, tavaliselt on ka poognaga mängitav rabaab, kakuun, nai, gaita ja bandiir. Valdav on 7-astmeline diatoonika, milles kasutatakse nn. varjundamist, s. t. mittetugihelisid kõrgendatakse või madaldatakse kolmandik- või neljandiktooni võrra. Põhilisi helilaade on 12. Need on aluseks süidi tüüpi tsüklitele, milles vahelduvad vokaal- ja instrumentaalosad. Rütm põhineb 5 nn. beduiinirütmil, sageli on ka polürütmia. Ettekandeviisi iseloomustab ekstaatilus, kirglikkus ja improvisatsioonivabadus.