Metsade sääst
Metsanduse ajaloost
Eelmise aastatuhande vahetusel elasid eestlased «puuajas». Puust ehitati nii majad kui ka vankrid ja reed.
Puudega köeti ja puust vooliti pudru söömiseks lusikad valmis. Isegi naelad meisterdati puust. «Puuaeg» kestis
kuni Rootsi ajani 17. sajandil. Raud oli kallis ja seda pruugiti vähe. Veel nelisada aastat hiljem sai lätlaste juures
ühe künnihobuse eest ühe kirve. Tõsi, eelmisel aastatuhandel algas Eestis tõsisem
raua tootmine. Näiteks Peipsi ääres Raatveres ehitati kaks rauasulatusahju. 13.sajandil sai raua tootmine üheks
Saaremaa jõukuse allikaks.(Luup, Nr.8(91) 19.04.1999.)
Tänapäeva metsasus on umbes samal tasandil s.o. ca 50% piirimail, mis oli L.Laasimeri (1965) hinnangul 13.
sajandil. Kuna rahvaarv oli praegusest mitu korda väiksem, siis toimus metsakasutus tol ajal enamasti n.n.
omavajaduste järgi ning suurt lööki loodusele ei tehtud ja mets taastus ise.