AJALUGU - KESKAEG , PÕHJALIK KOKKUVÕTE
oli inimeste isa Odin, kes valdas nõiduse kunste. Kõrgelt austatud oli ka vasaraga piksejumal Thor. Usuti, et
lahingus langenud sõdalased lähevad pärast surma erilisse paika Valhallasse, loomulikku surma läbi lahkunuid
ootas aga sünge surnuteriik. Viikingite võõrsile siirduvate laevade juhtideks asusid ülikud. Laevad, millel nad
purjetasid olid väikesed kiired ja madala süvisega. Tänu sellele said nad sõita ka läbi madalaid jõgesid. Laevad
liikusid põhiliselt tänu raapurjele, kuid tuulevaikse ilmaga liikusid laevad aerude mõjul. Viikingid olid nii sõdalased
kui ka kaupmehed. Ühest kohast röövitud kauba müüsid nad mujal kasudega maha. Nende vastu võidelda oli väga
raske. Ilmunud oma kiiretel laevadel ootamatult kohale, rüüstasid nad ohjeldamatult ja lahkusid saagiga enne, kui
foedaalid kohale jõudsid. Kõige enam kannatasid viikingite rüüsteretkede tõttu Põhja-Saksamaa, Inglismaa, Iirimaa
ja Prantsusmaa