Talupoegadele jaoks oli asi alguses samasugune, kui pikemas perspektiivis aga kasulik, sest osaliselt kulutati laekunud tulud siinsete haridus- ja kirikuolude parandamiseks. Forseliuse seminar arendas eesti kultuuri, 1684 loodi Tartu lähedale õpetajate seminar kuhu asusid õppima ümberkaudsete kihelkondade poisid, kellest said koolmeistrid ja köstrid. Forselius kirjutas aabitsa ja selle järgi õpetas ta lugemist, kirjutati paberile, mida õpilased hiljem raamtuteks köitsid. Forseelius lõi ka uue lugemisõpetamise meetodi, ehk siis et üks õpilane loeb kõva häälega ette ja teised jälgivad teksti, see andis häid tulemusi. Lõpuks arenes asi nii kaugele, et igas kihelkonnas pidid olema koolimajad, kui ehitamine ei läinud hästi ja õppetöö toimus tavaliselt rehetoas. Tartu Ülikooli asutas Johan Skytte (1632) Gustav II Adolf tegi talupoega olukorda paremaks. Kõige varem Rootsi kätte Tallinn 1561. Rootsi sai liivimaa Altmargi rahuga
Paksu romaani läbilugemiseks läheb kaua aega ja tihti jäetakse ajapuuduse tõttu raamat pooleli. Kohustusliku kirjanduse mittelugemise üheks põhjuseks on toodud ka raamatu ebasobivus (vt. Joonis 7 ja Joonis 8). Joonis 7. Joonis 8. 5 2. Raamatute sobivus. 2.1. Kaheksanda klassi õpilaste lemmikraamtud kohustusliku kirjanduse hulgast. Küsitlusest selgus, et parimateks raamtuteks valiti ,,Timm Thaler ehk müüdud naer" ja ,,Kuidas elad Ann?". Need raamatud meeldisid kugejatele eelkõige heade ideede ja huvitava sisu poolest. Aidi Valliku raamatult puhul toodi heaks küljeks välja veel see, et raamat on tõsieluline ja kajastab noorte probleeme. Peale eelpool mainitud raamatute toodi välja veel ,,Tasuja", Harry Potteri sarjast raamtuid ja ,,Hulkur Rasmus". Tervelt 17% õpilastest ei ole leidnud ühtegi meeldivat raamatut kohustusliku kirjanduse nimekirjast. 2.2
annaabi.ee 
