Keskaegsed linnad
kannavad kogu katuseraskust, siis on need väga tihedalt üksteise vastas. Rõhtpalkhoone on
tänu sellele väga soojapidav.
Järgmiseks hoonetüübiks on sõrestikhoone, mis on mõnevõrra keerukam kui
postkonstruktsioon. Nende hoonete puhul on ka alla pandud neljakandilistest palkidest
tehtud raam. Nurkadesse ei ole enam maa sisse surutud poste pandud.
Sõrestikhoone edasiarendus on Fachwerk ehk vahvärkhoone. Põhimõtteliselt on see
samuti raamkonstruktsioonhoone, kuid vahed ei ole täidetud laudade ega palkidega, vaid
tellistega. Väga levinud on need Saksamaa vanades linnades.
Pikka aega on linnaajaloo uurijad väitnud, et linnahooned olid 13-14 sajandil valdavalt
puidust, kuid ometi on linnade arheoloogilistelt kaevamistelt leitud ka kivihooneid, mida saab
dateerida juba 13. sajandisse. Kivihooned on tihtipeale üksikhooned koos väikese
eeskojaga.
15.-16. sajandil on Eesti linnades levinud juba teist tüüpi kivihooned, mida nimetatakse
annaabi.ee 
