Teadusfilosoofia – ja metodoloogia
on loomult nii teoreetilised kui eksperimentaalsed (137). Normaalteadlased
peavad eeldama, et paradigmas on abinõud, mis aitavad mõistatusi lahendada.
Kui mõistatust lahendata ei suudeta, siis on see pigem teadlase süü kui
paradigma ebaõnnestumine. Mõistatust, mis ei taha lahendust anda, peetakse
anomaaliaks kui paradigma falsifikatsiooniks. Iga paradigma sisaldab anomaaliat
ja heidab kõrvale kõik falsifikatsionismi häbistavad tunnused (137).
normaalteadlane ei tohi oma tööd raamivasse paradigmasse kriitiliselt suhtuda.
Põhialustes on kokku lepitud ja see eristab küpset normaalteadust ebaküpsest
eelteadusest (korrapäratu tegevus). Eelteadust iseloomustab see, et on palju
eriarvamusi, vaidlus põhialuste üle, ei jõuta detailse esoteerilise tööni, teooriaid
sama palju kui teooretikuid. Vaatluste sõlutuvus teooriast 138).
Kuhn toonitab, et paradigma tähendab rohkem kui eksplitsiitsete reeglite ja
juhistega kindlaks saab määrata. Wittgeinsteini arutlus näiteks lk 138
annaabi.ee 
