Paulo Coelho Alkeemik
,,Kõik on ainult üks," oli vanamees öelnud.
Poiss sattus kristallikaupmehe juurde, kes ütles talle, et isegi kui poiss aasta otsa kristalle
puhastaks, isegi kui ta nende müügi pealt suurt tasu teeniks, ikkagi oleks tal vaja raha juurde
laenata, et Egiptusesse jõuda. Tangeri ja püramiidide vahel on tuhandete kilomeetrite laiune
kõrb.
Järsku jäi nii vaikseks, et tundus, nagu magaks kogu linn. Polnud enam turgu, ega
kaupmeeste vaidlusi, polnud mehi, kes tornis laulsid, ega raamituid käepidemetega ilusaid
mõõku. Polnud ei lootust ega seiklust, ei vanu kuningaid ega Oma Lugusid, ei varandust ega
püramiide. Kogu maailm oli jäänud vakka, sest poisi hing oli vait. Polnud valu, polnud
kannatust ega pettumust. Oli ainult tühi pilk, mis oli suunatud väikesele baariuksele, ja oli
suur soov surra, nõnda et kõik sealsamas hetkel igaveseks lõpeks. Poiss jäi kaupmehe juurde
tööle, sest ta vajas raha, et osta mõned lambad.