Eesti uusima aja ajalugu
aktiivsemat relvastatud vastupanuliikumist sakslaste vastu ei tekkinud. Põhiliselt tegeleti
tõese teabe hankimisega ning omaalgatuslike üleskutsete levitamisega, mis erilist kõlapinda
ei leidnud.
Eesti rahvuslikud jõud koondusid kahte erinevasse rühma, mis alguses teineteisele koguni
vastandusid. Vanema põlvkonna ring eesotsas Jüri Uluotsaga, kelle kanda oli viimase
seadusliku peaministrina otseselt Eesti riigi järjepidevus, püüdis jääda rangelt õiguslikesse
raamidese, mistõttu aktiivsemad opositsioonilised aktivistid süüdistasid teda
saksasõbralikkuses.
Jüri Uluots kutsus 20. aprillil 1944 Tallinnas Vabariigi Presidendi Asetäitja
valimiseks illegaalselt kokku Valimiskogu. Sinna kuulusid peaminister Jüri Uluots,
Riigivolikogu esimees Otto Pukk, Riiginõukogu aseesimees Alfred Maurer, Riigikohtu vanim
liige Mihkel Klaassen ja Uluotsa poolt sõjaministriks nimetatud Johan Holberg, kes asendas
seeläbi sõjavägede ülemjuhatajat.