HALDUSMENETLUSE PÕHIMÕTTED JA NENDE RAKENDAMINE RIIGIKOHTU PRAKTIKAS
eraisikuid (nt notarid)
Haldusmenetluse ei ole aga mitte igasugune haldusasutuse tegevus, vaid üksnes see, mis
on seotud määruste, haldusaktide, halduslepingute ja toimingutega.
Haldusmenetluse põhieesmärk on kaitsta kodanikke võimu omavooli eest, loetakse
haldusmenetluseks vaid see osa riigi tegevusets, mis ka kodanikke puudutab.
Haldusmenetluseks ei ole asutuste sisemine asjaajamine (nt ülemuse korraldused
alluvatele). Seevastu avaliku teenistuse raamesantavad käskkirjad ametniku teenistusse
võtmiseks ja teenistusest vabastamiseks, palga määramiseks jms puudutavad juba
ametnikku kui erilises seisundis eraisikut ja kujutavad endast samuti haldusmenetlust.
Legaaldefinitsiooni kohaselt on haldusmenetluseks vaid haldusorgani tegevus
haldusotsuste tgemisel, sest haldusorgan on haldusmenetluse läbiviijaks.
2.1 Menetluse algus
Haldusmenetlus võib alata kahel moel:
- haldusotsuse tegemisest huvitatud isiku taotusel;