Maailmakirjandus
Jutustuste
peategelaseks on autorilähedane minajutustaja. Sügavamaks pingeallikaks on elumõtte küsimus. Peategelane püüdleb
keskpärasusest ja argisusest välja. 1970. aastate algusest süveneb Undil äratundmine, et ideaali poole liikumine on ülimalt
keerukas.
1970.-1980. aastad e seisakuaeg
Ühiskonna- ja kirjanduselust üldiselt
1970.-1980. aastaid Nõukogude Liidus on nimetatud seisaku- e stagnatsiooniajaks. Ühiskonna areng takerdus. Eesti NSV
oli maailmas esirinnas raamatutiraazide, alkoholi tarbimise ja enesetappude hulga poolest. Piirati poliitilisi vabadusi, kuid
inimeste eraellu sekkuti vähem kui sõjajärgsetel aastatel. Märgatavalt tugevnes tsensuur, kirjanduses oli seepärast tähtis
alltekst. Tekkis underground-kirjandus (st paljude autorite looming hakkas levima käsikirjalisena, nt P.-E. Rummo, H.
Runnel) . Tsensuurikontrolli pärast kujuneb tõerääkimise võimaluseks kujundite keel, sõnum peideti kujundite ja allegooria