Tallinna vanalinn
Sõjapurustused ja sellele järgnenud kiire tööstuslik areng 1950. aastatel haarasid ajaloolised
linnasüdamikud suurte kaubamajade ja büroohoonete võrgustikku. Meie vanalinn jäi kauge vaikse
tagahoovina modernse arengu kiirteelt õnneks kõrvale. Maailm on aja jooksul hakanud väärtustama
kultuurilist järjepidevust ning vanu häid traditsioone. Ka meie vajame nüüd, kui oleme avatud
moodsale maailmale, paika, mis säiluks sellisena nagu mäletame seda oma lapsepõlvest,
postkaartidelt, raamatutekstidest. Me tahame, et vaated jääksid samaks, kirikud ja kohvikud
seisaksid endisel kohal. See on hingeline väärtus, mis annab meile kuuluvuse- ja kodutunde. Me
elame kultuuri ajaloo keskel, selle tajumine tekitab respekti seniolnu ja -tehtu suhtes ning annab
kindlustunde tuleviku ees
Kultuuriväärtus - see on väärtus täna ja alati. Meie ja kogu inimkonna jaoks.
Kunstilises mõttes ei ole meie vanalinna iga üksikobjekti puhul eraldi tegemist millegi erakordsega.