Rahast ,,Isa Goriot'" põhjal. Raha on teoses ,,Isa Goriot" üheks läbivaimaks liiniks. Kogu teose probleemistik on selle peale üles ehitatud. Läbi erinevate rahaliste väärtuste ( kaks pudelit sampanjat-12 franki; Victoraine sai 600 franki aastas oma isalt) muutub raha inimeste kõrval tegelaseks ning kõneleb lugejatega. Igal teose tegelasel on omad väärtused ning pea kõigi tegelaste elus omab raha kõrget positsiooni. Kõigil raamatutegelastel on raha suhtes omad ootused ja lootused. Rastignac loodab rahaga jõuda arisokraatia tippu. ,,Et rikkuseni jõuda, otsustas Rastignac rajada kaks paralleelset jooksukraavi, toetuda teadusele ning armastusele, saada ühtaegu õpetatud meheks ja salongilõviks." Kirjanik ise peab Rastignaci käitumist lapsikuks ning teab, et need kaks teed ei puutu iialgi kokku. Raha oli tema elus väga tähtis ning ta oli valmis kõike tegema, et rikkaks saada
· Nucigeni maja tõekspidamised olid kõige ratsionaalsemad. Raha oli seal tähtsal kohal, kuid elati pigem vaesuses, ainult sellega mis oli hädavajalik. Raha raiskamine oli seal keelatud. 4.Millisena kujutati laste ja vanemate suhteid romaanis ''Isa Goriot''. (Ära piirdu ainult Gorioti ja tema tütardega) Kinnita oma väiteid näidetega tekstist. Laste ning vanemate suhteid kujutati romaanis häbiväärselt põlglikuna. Raamatutegelastel ei olnud väga õnnelikku pereelu. Victorine Taillefer oli närbunud ja tröötsitu välimusega, kuna polnud oma elus näinud palju headust. Isa hülgas ta lapsepõlves eelistades tüdruku venda. Isa ei huvitunud oma lapsest, Hülgas tütarlapsega suhted ega toetanud rahaga. Victorine asus elama oma sugulase Proua Couturega, kes kasvatas temast jumalakartliku naise. Enamasti räägiti raamatus isa Gorioti ning tema tütarde vahelistest suhetest. Nii, kuidas need
annaabi.ee 
