pärandusest oli ära kavaldanud, jäi ta enesele truuks. Tal oli veel natuke raha järel selle eest võis ju midagi osta. Linna jõudes muretses mamma Neider Juuliusele töö Reite aiaäris. Seal töötas Juulius vana Väärtnõu abilisena. Väärtnõu ei hoolinud raamatute maailmast, temal olid teised ideaalid. Väärtnõu ise ei suhtunud just soodsalt raamatutarkustesse. Ta võis tegelikust elust võetud näidete varal Juuliusele selgeks teha, kui vähe kasu on inimesel raamatust õpitud asjust ja et eriti iluaianduses oleneb kõik kogemustest, mida tal oli rikkalikult ja mida ta sugugi ei keeldunud Juuliusele edasi andmast, kui sel oleks rohkem huvi asja vastu. talle ei jäänud märkamata, et Juulius siiski ainult poole hingega asja juures oli
Kuigi ta oli suve läbi tööd teinud ja kuigi ta ikka ei saanud lahti mõttest, et onu osa tema pärandusest oli ära kavaldanud, jäi ta enesele truuks. Tal oli veel natuke raha järel- selle eest võis ju midagi osta. Linna jõudes muretses mamma Neider Juuliusele töö Reite aiaäris. Seal töötas Juulius vana Väärtnõu abilisena. Väärtnõu ei hoolinud raamatute maailmast, temal olid teised ideaalid. Väärtnõu ise ei suhtunud just soodsalt raamatutarkustesse. Ta võis tegelikust elust võetud näidete varal Juuliusele selgeks teha, kui vähe kasu on inimesel raamatust õpitud asjust ja et eriti iluaianduses oleneb kõik kogemustest, mida tal oli rikkalikult ja mida ta sugugi ei keeldunud Juuliusele edasi andmast, kui sel oleks rohkem huvi asja vastu. talle ei jäänud märkamata, et Juulius siiski ainult poole hingega asja juures oli. Juulius Kilimit oli kohusetundlik mees, tal küll puudus armastus töö vastu ent tulemus oli siiski hea. Aiandus
Kilimit ei võtnud ainustki kildu leiba kaasa oma teekonnale. Tal oli veel natuke raha järel- sele eest võis ju midagi osta." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 57 ). Linna jõudes muretses mamma Neider Juuliusele töö Reite aiaäris. Seal töötas Juulius vana Väärtnõu abilisena. Väärtnõu ei hoolinud raamatute maailmast, temal olid teised ideaalid, ja seda kõike jagas ta rõõmuga. ,,Väärtnõu ise ei suhtunud just soodsalt raamatutarkustesse. Ta võis tegelikust elust võetud näidete varal Juuliusele selgeks teha, kui vähe kasu on inimesel raamatust õpitud asjust ja et eriti iluaianduses oleneb kõik kogemustest, mida tal oli rikkalikult ja mida ta sugugi ei keeldunud Juuliusele edasi andmast, kui sel oleks rohkem huvi asja vastu. Sest ei olnud talle ometi ometi jäänud märkamata, et Juulius siiski ainult poole hingega asja juures oli." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat, 1985 lk 64 )