EESTI KESKAEG
ambivalentsed - ka siin mängib rolli koolkondlik taust. Kaartide erinevus ei peegelda mitte ainult reaalse
arheoloogilise materjali erinevust, vaid ka seda, et Eesti ja Läti arusaam aolinnast on erinev, teiseks ka arheoloogilised
kaevamistulemused saavad olla poliitiliselt mõjustatud, nt arheoloogilised kaevamised 1950. aastatel Tallinnas, mille
taga olid Paul Johanseni tees, et Tallinnas võis juba 11. sajandil olla Skandinaavia kaubahoov. Ta käsitles oma Rootsis
ilmnud raamatuses ka olulisi küsimusi Skandinaavia varastest suhetest Baltikumiga - üks tema formuleeritud teese oli
see, et kuna juba 11. sajandil tõenäoliselt oli olemas Novgorodi kaubahoov Ojamaal, samuti Ojamaalaste kaubahoov
Novgorodis, siis oleks võimalik, et mõlema tee peal oli ka kaubahoov Tallinnas, millest sai tulevase linna kujunemise
keskuseks. Johanseni ideedel mingid allikalist tõestust ei ole. Ta tekitas millegi pärast Eestis väga tugeva reaktsiooni