Üldine Teatriajalugu I
võrreldav Dostojevski polüfoonilisusega.
Kas teater on üldse võimeline mahutama endas polüfooniat ehk võõrast romaaniteksti?
Tsehhov vastab sellele põhimõtteliselt, tema dramaturgia on just see antiaristoteleslik,
polüfooniline, intellektuaalne ja filosoofiline dramaturgia. Selline dramaturgia, mille
lahendamiseks vajalik ansambel. Tsehhovil olemas polüfoonia, lavaline atmosfäär olemas.
Puskin ja Tsehhov ja teised omal ajal raamaturiiulidramaturgia, sajand koguneb raamatuid
sellesse riiulisse. Oli vaja mõtlevat jõudu, kes suudaks analüüsida. Teater peab tegelema
enesetunnetusega. Siis tekibki rezissuur. Oli vaja kedagi, kelles tekiks terav tunne ja tajuks
teatriprotsesside ebanormaalsust ja tahaks luua selliseid lavastusi, mis ta ise tahaks laval näha.
Ühes lavastuses mitu etendust korraga tegelikult ka võimalik, Vassiljev lavastas
Dostojevski ,,Kurjad vaimud". Paik suur tühi maja 1970nendatel. Otsustas selles majas