vaba rahakapitali kasulik paigutamine. Pank omas ka ainuõigust pangatähti välja anda.[4] Eesti Panga käivitamiseks moodustati 1919. a. märtsis kolmeliikmeline komisjon koosseisus: E. Aule, M. Pung ja J. Sihver. Eesti Panga esimeseks presidendiks sai1919. a.märtsis Mihkel Pung. [4] Valitsus assigneeris loodava keskpanga esialgseks põhikapitaliks 10 mln. marka riigikassa summadest. 3. mail 1919 kanti see raha panga raamatupidamisdokumentidesse ning pank alustas tegevust. [4] 1919. a. augustis määrati Eesti Panga presidendi ajutiseks kohusetäitjaks Eduard Aule, kes 1921. a. oktoobris nimetati Eesti Panga presidendiks. [4] Eduard Aule [5] Emissioonioperatsioonid (riigikassatähtede väljalase) olid esialgu riigikassa käes. Riigikassa valdusse läksid ka Venemaalt rahulepingu alusel saadud 15 mln. kuldrubla. 1921. aastal suurendati panga aktsiakapitali 250 mln. margani. Valitsus moodustas Eesti
omada tähendust maksustamise seisukohalt enne maksumenetluse algust. 2) Maksude arvestus (§57)- maksukohustuslane peab korraldama maksude raamatupidamise arvestuse vastavalt raamatupidamise seadusele tekkepõhiselt ja kui maksuseadus näeb ette kassapõhise arvestuse, siis tuleb see ka vastavalt korraldada (antud juhul võib tekkida dubleeriv maksude arvestus, millega võib kaasneda pooleteise kuuline ajaline nihe). Lisaks on oluline arvestada raamatupidamisdokumentidesse tehtavate paranduste nõude järgimist – need peavad olema tehtud moel, mis jätab esialgse kirje loetavaks. Paranduste juurde tuleb märkida: a. selle tegemise alus b. paranduse alusdokumendi asukoht c. paranduse tegemise kuupäev. Isegi kui kõik parandused on korrektselt tehtud, kuid kuupäev on puudulik, siis ei ole võimalik kontrolli teostada. Samuti aitab korrektne parandamine vältida probleeme näiteks töötajate
annaabi.ee 
