Ebatõenäolise laekumise kulu arvestamise aluseks on 2% krediitmüügist. Ülesande lahendamiseks: a) Teha oktoobrikuu raamatupidamiskanded: · Müügi kohta · Raha laekumise kohta · Ebatõenäolise laekumise kulu kohta · Ebatõenäolise võlgnevuse mahakandmise kohta b) Kajastada raamatupidamiskanded T-kontodel ja leida kontode Ostjate arved ning Väärtusvähend saldod seisuga 31. Oktoober c) Tuua väljavõte raamatupidamisbilansist. Lahendus: a) I II D: Arvelduskonto 47 000 D: Arvelduskonto 91 000 D: Ostjate arved 90 000 K:Ostjate arved 91 000 K: Müügitulu 137 000 III IV D: Kulu ebatõenäolisest laekumisest 1800 D: Väärtusvähend 1070 K: Väärtusvähend 1800 K: Ostjate arved 1070
(omakapitalilt) ja võimalikult optimaalse kapitali struktuuri. Võtmesõnaks on õiged proportsioonid ehk sobiv varade, kohustuste ja omakapitali struktuur. Koostamiseks kasutatakse peaasjalikult kassa- ja kasumieelarves sisalduvat informatsiooni. Rahasaldo perioodi lõpuks kantakse eelarvelisse bilanssi 49 rahajäägina. Debitoorse võlgnevuse algjääk võetakse viimasest raamatupidamisbilansist, sellele lisatakse krediitmüük ja raha laekumised kassaeelarvest ning leitakse debitoorne võlgnevus, mis kantakse eelarvelisse bilanssi. Varude jäägid määratakse analoogiliselt, st varude aruandelisele jäägile lisatakse tarned ning võetakse maha müüdud kauba maksumus omahinnas ja saadakse plaaniline summa eelarvelisse bilanssi. Tarnete summad leitakse kassaeelarvest, müüdud kauba maksumus aga kasumieelarvest
annaabi.ee 
