kaks situatsiooni. Esimene olukord oli, kus klient tuli reede õhtul kell 15:00 ning soovis kiirelt liisingu auto välja osta ja edasi müüa. Ostjad olid kaugelt ning soovisid auto kohe kätte saada. Seletasin klientidele, et tegelikult võtab auto liisingu väljaost paar päeva. Nägin, et ta oli pettunud. Palusin kliendil hetke oodata ,et uurida, äkki saame kiirelt erandi teha ja vastu tulla. Helistasin otse raamatupidamise osakonda ja kirjeldasin neilegi olukorda. Sain raamatupidajatega kokkuleppele, et nad edastavad 1h jooksul arve. Kliendile väga selline vastus meeldis. Seni kuni arvet koostati tegi klient linnapeal aega parajaks. Kui arve oli olemas, siis andsin kliendile telefoni teel teada. Klient ja ostja tulid kontorisse tagasi, tasusid arve ja said vajaliku tõendi ARK-i jaoks. Kliendid oli kiire teeninduse eest väga tänulikud ning kinkisid tänutäheks kommikarbi. Teine situatsioon oli õpetlik. Nimelt sai kliendile anda vale informatsiooni. Väitsin
raamatupidamise aruannetes. Eesti hea raamatupidamistava on mõeldud eelkõige väiksematele ja keskmise suurusega ettevõtetele. Ka Eesti hea rmtpidamise tava lähtub IFRS-ist, kuid on üldjuhul lihtsustatud Näiteid Eestis rakendatavatest RTJdest: Varud, Bioloogilised varad, Materiaalne ja immateriaalne põhivara 13. Raamatupidamise korraldamise eest vastutamine Raamatupidamise korraldamine kuulub äriühingu juhatuse pädevusse- on selle eest ise vastutav! Raamatupidajatega kasutatakse erinevaid lepinguliste suhete vorme: - teha ise (keegi juhatuse liikmetest teeb ise) - palgata raamatupidaja (sõlmida tööleping, kas käsundus- või töövõtuleping) - osta raamatupidamisteenust sisse (soovitatav käsundusleping) 5 14. Rahvusvahelise finantsaruandluse standardid (IFRS), nende rakendusalad ning väljatöötamisega seotud organisatsioonid
annaabi.ee 
