tuletamine analoogia alusel (aluseks üksiksõna kõrval tuletuspaar; nt. kallab + kallur, hangib + hankur) ja omandatakse süntaktiline sõnatuletus. Sõnatuletus aktiviseerub, muutub regulaarseks. Arengu aluseks on situatsiooni täpsem analüüs, mis sisaldab juba ka otseselt mittetajutavaid seoseid või funktsiooni kirjeldust (nt. Onu pühib tänavat. Tänavapühkija). Eesti lapsed moodustavad sel etapil hulgaliselt liitsõnu (nt. raamatumees - kirjanik), sh. tuletist sisaldavaid liitsõnu (nt. lõikajamees - saagija). Võib oletada, et viimased on eelastmeks keelenormile vastavate tuletiste kasutamisel. 3. etapp — vanuses 5.6-7.6 ja osaliselt edaspidi. Aktiivne sõnaloomeperiood jõuab lõpule. Tuletiste moodustamine läheneb normile, eksimuste arv väheneb. Üksikuid uudissõnu ja sõnatuletuslikku analüüsi kasutatakse ainult nn. avariiolukordades
annaabi.ee 
