5. Mis on romaanika põhitunnusteks ehituskunstis? Paksud müürid, ümarkaared, kitsad ning väikesed uksed ja aknad.(gootika vastand) 6. Romaani skulptuuri põhitunnused. Romaani skulptuurid on lamedad ja anatoomiliselt ebakorrektsed, rikkalikult stiliseeritud ja sümbolistlikud. Kõige enam kaunistati portaale, fassaadi ja sambakapiteele. 7. Romaani maalikunsti põhitunnused (miniatuur- ja monumentaalmaal). Viljeleti peamiselt miniatuurmaale ehk raamatumaale, ornamentaalseid kaunistusi, freskosid ehk arhitektuuriga seotud monumentaalmaale ning vitraaže. Maalikunst oli peamiselt religioosne, kujutades piiblistseene kirikute seintel ja akendel. Suur osa sellest oli puhtalt sümbolistlik ja illustratiivne. Miniatuurmaale valmistati käsitsi. Kaunistada peatükkide esimesi suuri tähti. 8. Näide vaibakunstist. Bayeux vaip ehk linasele kangale tikitud 70 meetri pikkune vaip 9
5. Varakristlik basiilika oli piklik hoone, mis oli alati paigutatud läänest itta. Kaks rida sambaid jagasid hoone kolmeks lööviks. Uks asus alati läänepoolses osas. 6. Skraalehitis on kirikuehitis( basiilika kasutuselevõtt). 7. Karl Suur hakkas teadlikult kultuurile tähelepanu pöörama. Tema loss oli Saksamaal Aachenis( see muutus omamoodi kultuurikeskuseks). 8. Käsitsi maalitud raamatumaale nimetati miniatuurideks, sest neis kasutati punase värvimulla mennikut. 9. Tallinnas on basiilikatüüpi näiteks Niguliste kirik. Bütsantsi ja Vanavene kunst 1. Bütsantsi riik sai oma nime Byzantioni järgi, mille rajas Rooma keiser Constantinus Konstantinoopolisse. 2. Konstantinoopolis asub tänapäeva Türgis ja linna nimi on Istambul. 3. Bütsantsis kõneldi algul ladina keelt, hiljem mindi üle kreeka kellele. 4
Kristlus oli usund, mis õõnestas kogu antiikaegset ühiskonda nii orjapidamist, riiki õigust, moraali. 4. saj esimesel poolel p.Kr oli ristiusk leidnud pooldajaid riigi kõigis osades ja ühiskonnakihtides, isegi sõjaväes. Aastal 380 kuulutati ristiusk riigi ametlikuks usundiks. Pühakirja tähtsus tõi kaasa kristliku raamatukunsti sünni. Roomas hakkas levima pärgament. Pärgamendile sai maalida värvilisi pilte, mis selgitasid teksti. Tärkas kristlik raamatumaale miniatuurmaal. 1.-2. saj kristliku kunsti peaaegu ainsateks allikateks on maa-alused koopad (katakombid), mille seintesse maeti surnuid. Katakombides leiduvadki esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina- ja laemaalid. Üldilmelt meenutavad need tavalisi rooma seinamaale, kuid temaatikas on olulisi erinevusi. Kõrvale on jäänud erootilised motiivid, samuti kõik, mis võib olla seotud paganlike jumalate kummardamisega. Mõnda tavalist antiikkunsti
annaabi.ee 
