EESTI KESKAEG
mida hästi eesti keelt oskavad inimesed ei teeks. Probleemiks siinkohal, kuidas neid eestikeelseid tekste hinnata on
see, et ühest küljest saab neid hästi seostada Saare-Lääne kirikliku poliitikaga, aga teisest küljest me ei saa teha nende
tekstide põhjal järeldusi, et mujal ja varem ei oleks eesti keelseid kirikutekste fikseeritud. Kirikukirjandust praktiliselt
keskaegselt Liivimaalt säilinud ei ole. Tõenduseks, et nad kunagi olemas olid, on raamatulukud ja klambrid, millega
raamat kinni tõmmati. Al 16. saj algusets kasvab oluliselt säilinud kirjavara hulk Liivimaal üleüldse. Inimene, kes
keelt oskas, tema ei olnud vaja teksti kirja panna - kirjapanek oli vaja nendele, kes keelt ei osanud - need esimesed
tekstid, mis kohalikus keeles kirja pandud, on tekstid, mis on olulised sõnasõnaliselt - palved ja vanded. 16. saj II
poolest on kohtuvannete tekste säilinud päris suurel hulgal, muudel juhtudel ei olnud vajadust neid tekste kirja panna