Kool ja kasvatus Vana-Liivimaal
Eestimaal
kehtestati uus kirikukord- kirikuõpetajatelt hakati nõudma rahvakeele tundmist, haridust tõendavat
paberit, korralikke elukombeid. Koguduse liikmed pidid oma laste koolitamise eest ise hoolitsema-
targemad soovitati saata suurematesse linnakoolidesse, et need hiljem maale oma tarkust jagama
tuleksid. Räägiti kooliõpetuse laiendamisest, koolimajade korrastamisest, õpetajate eest hoolitsemisest.
Talurahva hariduslik olukord oli nõrk. Õpetus oli suuline ja raamatulugemiseni jõudsid talupojad
harva. Alushariduse andmiseni jõuti vaid linnades ja alevites.
17.saj. algul kehtestati Tallinnas kindel õppimise kord- köstrite asemel hakkasid lapsi õpetama
koolmeistrid. Aabitsaõpetuse kohustus kõigil lastel. Lugemisoskuse omandamiseks läks mitu aastat.
Koolis käidi 10-12 aasta vahel. Kirikukoolide kaudu väljus lugemisoskus linna piiridest, samuti levis
linna madalamias rahvakihtides. Oluline oli kiriku lähendamine rahvale ja usuõpetuse
ümberkorraldamine
annaabi.ee 
