Massikommunikatsiooni ja Eesti ajakirjanduse ajalugu
20. sajandi suurimaid innovatsioone on arvatavasti elektroonika, mis on teinud
võimalikuks elektroonilise side.
Võib küsida, kas kirjaoskust oli enne raamatute laiemat levikut ka Eestis. Erinevad
uurijad arvavad, et kindlasti oli. Rahad ju olid kasutusel ja kuidagi pidi ka nendega
arvet pidama.
Laiemale lugemisoskusele pandi alus 1687 kuninga korraldusega, milles nõuti
köstrikoolide asutamist igasse kihelkonda. 18. sajandi lõpul oskas lugeda 60%
täiskasvanud talurahvast. Muide, raamatulugejaiks nimetati ikka naisi, mis viitab
sellele, et just ema õpetas peerutule valgel lapsi lugema.
Võttes võrdluseks Soome, siis esimene omakeelne raamat ilmus hõimuvendadel 1543
(meil 1525), piibel ilmus Soomes muidugi varem, juba 1642 (1739 meil), samas
omakeele grammatika oli Eestis pisut varem 1637, Soomes 1649. Omakeelne ajaleht
ilmus Soomes 1775-76, Eestis 1806. Samas võime omakeelse ajakirja tõsta Soome
ajalehe ilmumisest ettepoole 1766 LÖ. Ka trükikoda oli Eestis enne Soomet (1631,
annaabi.ee 
