Eesti Uusaeg
täielikult kehtima. 1869. aastast Eestikeelsete trükiste tsenseerimine allutati 1869.
aastast Riia tsensuurikomiteele. Alates Nikolai I ajast koostati keelatud
väliskirjanduse nimekirju. Ei tohtinud riivata usu aluseid, keisrit ega tema
pereliikmeid, ei tohtinud ässitada üht seisust teise vastu. Kirjastamine: Suurem osa
baltisaksa teadlaste ja kirjameeste töid trükiti Riias, Miitavis, Peterburis või
Saksamaal, mõned Eesti trükikodades. Raamatukubandus ja raamatukogud: 1802.
aastast hakkas trükikohade, kirjastajate, raamatukaupmeeste ning raamatukogude arv
Eesti linnades kasvama (Eratrükikodade taaslubamine 1802). Asutati "Eestimaa
Kubermangu Teataja" jaoks eraldi kubermanguvalitsuse trükikoda. Rikaste ja haritud
mõisnike raamatukogudest võis leida Euroopa kirjanduse paremikku kuuluvaid
teoseid. Raamatukaupmeeste tihedate sidemete tõttu Saksamaaga oli baltisakslastel