Infoteaduse lõpueksami küsimused ja vastused
täiesti erinevat valdkonda või raamatukoguteadust vaadeldakse osana infoteadusest.
Ajalooliselt on raamatukogundus/raamatukoguteadus kujunenud varem kui infoteadus või
selle eelkäija dokumendiõpetus (terminit tutvustasid Otlet ja La Fontaine).
19.saj algul defineeris Martin Schrettinger raamatukogunduse oma kuulsas väljaandes kui
kogumi teoreetilisi juhiseid raamatukogu eesmärgipäraseks organiseerimiseks. Seal esitatud
def. näitab selgelt, et raamatukogualase uurimistöö eesmärgiks on kindlustada kiire ja
tõrgeteta juurdepääs dokumentidele raamatukogus.
Dokumendiõpetus viitab dokumentide loomisele, edastamisele, kogumisele,
klassifitseerimisele ja kasutamisele. Dokumente võib defineerida kui mistahes formaadis
salvestatud teadmisi.
Vastavalt Schraderile (1984) oli selline eraldiseisev dokumendiõpetuse kirjeldus esimene
katse kirjanduses eristada neid kahte valdkonda kui erinevat uurimisvaldkonda.
annaabi.ee 
